Viimased postitused on meie ettevalmistusi näidanud väga tumedates toonides. Tunde kestnud mõttevahetused leedukatega, kellega umbes veerand sajandit tagasi veekalkvel silmade ja põksuvate südametega Balti ketis seisime, ei ole seni rõõmustamiseks põhjust andnud. Kuid ootame esmaspäeva ära. Võibolla ei ole vaja Eesti kaitseväge mõlema tankiga Vilniuse alla saata.
Reisi ettevalmistamisel on olnud siiski ka ilusamaid ja rohkelt andmisrõõmu pakkuvaid hetki. Kuna viimasest reisist malaariaohtlikkuse piirkonda on tänaseks juba üle aasta möödas, oli reisumeestel taas asja DoonoriFoorumisse verd loovutama. Läbisime edukalt nii meditsiinilised kui ka kirjalikud testid ning saime kinnitust teadmisele, et elukestev malaariaprofülaktikga on vilja kandnud - oleme enam-vähem terved ja vereloovutuskõlbulikud. Vereloovutust takistavaks asjaoluks ei peetud sedagi, et reisumeeste veri võib olla nakatanud raskekujulise reisipisikuga. Spetsialistide hinnangul on reisipisik ohutu.
Nüüd peaks verekeskusel umbes liitrijagu reisipisikuga nakatanud verd kenasti käepärast olema. Kui teist, armsad sõbrad, peaks kellelgi lähemas tulevikus tohtrite juurde asja olema ning pärast vereülekannet tekib hirmus tahtmine korraks Vastse-Kuustesse, Brüsselisse või Tokiosse põrutada, siis...pole tänu väärt!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar