Ega seal liiga külm ole?

Eestis on külm talv. Lumi ulatub rinnuni, autod jäävad pidevalt ja igale poole kinni. Varbad on saabaste ja kingade sees märjad ja riietelt sulanud lumi uputab magalarajoonide kortereid. Seetõttu elame pidevas ärakülmumis-, nälgimis- ja uppumisohus. Padaoru katastroof on kõigil veel liiga eredalt meeles.

Seepärast huvitab teid, kallid lugejad, ilmselt kõige enam see, ega reisumehed kaugel maal ometi ära külmu. Teie mure leevendamiseks lisasime blogi parempoolsesse serva alati aktuaalse ilmainfo. See näitab, kui külm Laose pealinnas Vientianes parasjagu on. Oleme reisi ettevalmistustega jõudnud sinna maale, et kõigil temperatuuridel, mis jäävad üle -20 kraadi suudame oma heaolu tagada. Kui ilmad peaksid külmemad olema, siis läheb raskeks. Eriti käreda pakasega võitlemiseks võtame kaasa kanget päiksekreemi.

Kas tõesti...

...on sel aastal reisumeeste enesekindlus ja eelmisel aastal omandatud põhjalikud kogemused t-särkide kokkuvoltimises põhjustanud selle kõrvulukustava ja silmipimestava vaikuse blogis? Kas ettevalmistusi sel korral ei tehtagi? Kas järgmise aasta 3. jaanuar hommikul loputatakse aastavahetuse pidustustest väsinud nägu külma veega, vistakase mõned hilbud seljakotti, pistetakse pass teksade tagatasku ja puhkus võibki alata? Ei, kallid lugejad. Mahukad ettevalmistused ja pea detailideni lihvitud tegevuskava koostamine käib marulise tempoga ka sel korral. Napid sissekanded blogis ongi just sellest tingitud.

Võtkem siis lühidalt kokku see, mis viimase kuu jooksul on toimunud. Esiteks on reisumehed põhjalikult sirvinud erinevate aastakäikude Lonely Planet'i väljaandeid ja ajanud näpuga järge maakaardil. Tumeda ristiga on kaardile märgitud imetabased paigad ja linnad, mida sel korral fotomasina välklambiga valgustama asume. Kindlasti jõuavad lummavad loodusvaated ja üksikasjalikud pildid erinevate muuseumite väljapanekutest jooksvalt ka teieni. Teiseks oleme teinud erinevate riikide viisapoliitikat puudutavat mahukat uurimistööd, mis eelmisel nädalal kulmineerus dokumentide edastamisega Helisingis asuvale Tai saatkonnale. Kui kõik laabub, siis näeme Tai viisasid veel selle aasta sees. Kolmandaks on toimunud mitmed töökoosolekud, kus on korduvalt ja korduvalt arutatud reisi üksikasju, taktikat, varustust ja kõike muud. Lähemaks tulevikuks on planeeritud vaktsineerimine ja motivatsioonikoosoleku korraldamine. Jõulud ei ole kaugel, tempot tuleb tõsta.

Loodame vaid, et Finnairi pardapersonali streik mingisugust vingerpussi ei mängi.

Tehtud ja tehtud!

Lainel püsimine on ära tasunud. Rõõmuga teatame, et kõige suurem samm uue ekspeditsiooni õnnestumise suunas on astutud. Oleme soetanud elektroonilised piletid põhjanaabrite rahvusliku lennukompanii teraslindude pardale. Reaktiivmootorite südantsoojendava undamise saatel kerkib esimene neist 3.01.2011.a Tallinnast Soome lahe kohale, maandub viivuks Helsingis, et anda seejärel teatepulk üle veelgi suuremale õhubussile, mis võtab suuna Bangkok'ile. 26.01.2011.a kulgeme sama trajektoori pidi tagasi Tallinna. Edasi-tagasi lennupilet maksis 13 340 krooni per reisumees. Seda on pisut rohkem, kui eelmisel korral, kuid see-eest on lend kiirem.

Nüüd lappame kiiruga erinevaid reisifoorumeid ja raamatuid, et välja nuputada, kuhu ja kuidas Bangkok'ist täpselt edasi kulgeda. Esialgu on kindel vaid nii palju, et lähme Laosesse, kuid Laose kõrval on torukübarasse pistetud veel sedelid Myanmar'i, Kambodža ja Tai lippudega.

Reisumehed on tagasi

Varsti saab pea aasta sellest imekaunist päevast, kui sini-must-valge lipp reisumeeste eestvedamisel ja tagantlükkamisel Vietnami päikeselisse taevasse kerkis. Aeg on loorberitelt kerkida ja uuesti tegutsema asuda. Aeg on seljakotid tolmust puhtaks kloppida ja lühikesed püksid ära viikida. Sellel talvel uus projekt - Laos. Püsige lainel.