Bussisõit külavahebussiga liinil Vang Vieng-Vientiane, vol 1

Startisime kl 6 hommikul ja kohale jõudsime ca kl 10:30. Seega 4,5 tunniga õnnestus läbida 156 km. Tegelikult kartsime hullemat. Kartusi võimendas see, et esimese poole tunniga õnnestus meil läbida vaevalt 2 km ehk olime jõudnud tagasi kohta, kust kl 5:15 oma teekonda jalgsi bussijaama poole olime alustanud, meie külalistemaja juurde. Edasi kulgesime tempokamalt ning reisi lõpus üritas bussijuht ilmselgelt alguses kaotatud aega tagasi võita.

Miks siis Laose bussidel võtab punktist A punkti B jõudmine meie mõistes tavatult palju aega? Kindlasti on oma osa siin kehvadel teeoludel ja vananenud bussidel. Kuid mitte ainult. Kui bussis on täitmata kasvõi väiksemgi pilu, kulub suur osa bussijuhi energiast tee äärest täiendavate reisijate või kaupade leidmisele. Ja antud juhul olime bussijaamast välja sõites meie Projektijuhiga küllaltki suures bussis ainsad reisijad. Seetõttu sõitiski bussijuht teosammul ja järjepidevalt signaali andes läbi linna. Kell 6 hommikul!

Veider on, et Laoses ei ole meie mõistes bussipeatusi. Buss peatub seal, kus keegi võtab vaevaks oodata. St siis, et buss peatub kõikjal, kus keegi tee ääres seisab. Aga Aasias käib kogu elu tee ääres! Ja bussi peale tullakse ka millega iganes. Näiteks konkreetse otsa puhul tõsteti mingil hetkel bussi põrandale pesukausi täis vees hulpivaid kalu. Seejärel sai minu suurimaks mureks see, et minu seljakott ootamatult sinna kaussi ei maanduks.

Tegelikult võiks selle bussireisi osas veel palju rohkemgi muljetada. Ja kui aega leiame, siis kindlasti seda teemegi. Näiteks vääriks kindlasti kajastamist see, kuidas üldse sellele bussile sattusime. Aga ehk siis järgmisel korral.

P.S. Pean vajalikuks osundada lugejate tähelepanu asjaolule, et reisumehed ei ole kuidagi vastutavad bussis kõlava ja kõrvulukustavalt kriiskava Laose estraadimuusika kõlamise eest. Oleksime kindlasti Koit Toomet eelistanud. Paraku on endiselt veel kohti, kuhu ka meie käed ei ulatu.