Natuke Eestist

Vaid loetud tunnid on jäänud päevani, mil me oma treenitud kehad matkasaabaste sahinal Tallinna sadamast Helsingi suunas triivima hakkava laeva pardale vinname. Manades silme ette pildi kallidelt matkasaabastelt laeva suitsuse baari odavale tekstiilvaibale pudenevatest Eestimaa mulla kübemetest, läheb meeleolu paratamatult pisut melanhoolseks. Raske südamega jätame kodumaa aated pea terveks detsembrikuuks sisulise järelevalveta. Veelgi raskema südamega mõtleme traditsioonilistele Eesti jõuludele, mida iseloomustavad paks lumevaip, särisevad vorstikesed, auravad hapukapsavaagnad, villased kampsunid, kidurad, kuid silmipimestavalt kaunistatud kuused, kingitused ning pea katkematu jõululaulude helin. Sel aastal jääb ka see üsna meeldiv miljöö meist puutumata.

Kuna esimene advent on siiski juba selja taga, on vast passlik nüüd ka meis pisukese vorstilõhnalise jõulutunde tekitamiseks üheskoos ümiseda just seda toredat laulu: