Siin Bangkok!

Maandusime äsja peale õdusat õhureisi Bangkokis. KLM-ga võib täitsa rahule jääda. Anti süüa, juua ja toodi veel Bangkokki ka. Mida ühelt lennukompaniilt veel soovida.

Pigem jäi meie endi sooritus seekord pisut võimetele alla, kuna paar tundi peale õhkutõusmist magasime juba nagu beebid. Ja nii kuni hetkeni, mil meid lahkelt hommikusöögilauda paluti. Vähemalt oleme nüüd välja puhanud ning saame asuda reipal sammul vallutama uusi kõrgusi.

Adra seadmiseks meile pikalt aega ei anta. Mõne tunni pärast peaksime kerkima taas õhku suundumaks Yangoni. Vahapeale jääb viisade ja pagasiga sekeldamine. Kuna peame lennujaamas hetkeks transiittsoonist lahkuma, tuleb vastumeelselt käiku lasta juba eelnevalt Helsingist taodeldud Tai viisa.

Õnneks ei ole viimane lend kuigi pikk kestes vaid pisut üle tunni. Yangonis maandume loodetavasti Eesti aja järgi pisut peale lõunat, sealse aja järgi õhtul. Ajavahe Eestiga on neli ja pool tundi.

Hea meel on tõdeda, et meie peensusteni läbi mõeldud ja ka blogis kirjeldatud strateegiat istekohtade valiku osas tagas edu. Õnnestus hõivata kahe peale kolm istekohta. Kümnetunnise õhureisiga omandas lisakoht hindamatu väärtuse. Lennuk oli täis ja selline luksus sai osaks vähestele. Loomulikult suurendas see meie rahulolu veelgi.

Tähelepanu, valmis olla...

Head sõbrad. Tõehetk on kätte jõudnud. Reis algab. Nüüd läheb seesinane blogi eriti huvitavaks. Järgmise enam kui kolme nädala jooksul toome teieni vahetuid teateid tegelikkusest. Kui te seda blogi veel oma brauseri avaleheks ei ole teinud, siis nüüd on viimane aeg.

Ringreis kullatud templite maal

Birma kaart

Kindlasti on nii mõnelgi lahkel kaasaelajal tekkinud küsimus, et kuhu me siis ikkagi läheme. Birmasse küll, aga tegemist on ju suure riigiga ja isegi meie jaoks on kolm nädalat liiga napp aeg, et kogu maaga sügavuti tutvust teha. Mis seal salata, sama küsimus vaevab järjest intensiivsemalt ka meid. Kuna viimastel reisidel on sujunud kõik ootamatult ladusalt, siis on raske motivatsiooni leida järjekordse reisi eel kodutöö tegemiseks.

Samuti on eelmistel kordadel planeerimine olnud mõnevõrra lihtsam, kuna meid huvitavad sihtkohad asusid loogilises järjekorras marsruudil riigi lõunaosast põhja ehk kui kodukamaralt paralleele tuua, siis orienteerusime möödunud kordadel ridakülas, kuid seekord peame ekslema hajakülas. Loodetavasti saame sõbraliku kohtlemise osaliseks ka juhul, kui peaksime valest väravast sisse astuma. Birmas on neid valesid väravaid küllaga, kuna riigis on arvukalt piirkondi, mis on turistidele suletud.

Meie reisiplaani võib teatud mõttes võrrelda Tallinna linnaga, sest lõplikult valmis ei saa see kunagi, aga vähemalt võib aimata plaani kontuure. Ühes eelnevas postituses viidatud allikatele tuginedes oleme välja mõelnud mõned kohad, kuhu ilmselt plaanime minna. Lisaks varasemas postituses kirjeldatud allikatele, on suureks abiks sihtkohtade visualiseerimisel olnud ka http://www.flickr.com ja google’i pildiotsing, sest tihti ongi nii, et üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna.

Disclaimerina ütlen, et meie kulgemisel on orientiiriks enamasti küll füüsilised vaatamisväärsused, kuid tegelikkuses väärtustame silmailust enam tutvumist kohaliku eluolu ja inimestega, kultuuriga ning kulinaarsete saavutustega. Võimalusel väldime turistide horde ning teeme asju omamoodi.

Meie esimeseks sihtkohaks Birmas on Yangon. Tegemist on riigi majanduskeskusega, kus on 4,35 miljonit elanikku. Kuni 2005. aastani oli Yangon riigi pealinnaks. Muuhulgas külastame seal budistlikku rajatist Shwedagon Paya. Birma budistide jaoks on tegemist kõige pühama kohaga, mida iga endast lugupidav budist vähemalt korra oma elu jooksul külastada loodab. Samuti külastame Bagyoke Aung San-i turgu ning rüüpame teed Yangon-i kuulsates teemajades.

Yangonist lendame esimesel võimalusel edasi väiksesse mägilinna Kalaw-sse, kust plaanime matkata kolme päevaga merepinnast 880 meetri kõrgusel pesitseva Inle järve äärde. Järvel laseme ennast paadiga sõidutada, tutvume ujuva või parajasti mitteujuva turuga jah teiste vaatamisväärsustega, sh Jumping Cat Monastery, kus mungad on treeninud kasse läbi rõngaste hüppama.

Eksib see, kes arvab, et Birmas ei ole võimalik raha põletada. Ametlikes valuutavahetuspunktides raha põletamise võimalust tutvustasime juba ühes varasemas postituses. Kuid neile, kes oma raha peale tigedad, avaneb võimalusi mujalgi. Näiteks kui sul õnnestub kuskilt veel kolm endasugust leida ja tellida 5000 dollarit inimese kohta maksev neljapäevane kuumaõhupalli safari Inle järve ja ümbritsevate mägede kohal, siis ongi juba tubli algus tehtud. Vanarahva ütluse kohaselt on julge pealehakkamine pool võitu. Jätkata saab näiteks Yangonis, kus toa eest šikis hotellis on võimalik välja käia kuni 1100 dollarit, kuid võib olla on hea kliendina võimalik hinda juurdegi kaubelda. Huvitav on kohata selliseid hindasid riigis, kuhu deklareerimata võib kaasa võtta kuni 2000 dollarit, kaardimaksed on haruldasemad kui Eesti võit Eurovisiooni lauluvõistlusel ja rahavarude täiendamiseks võimalused puuduvad. Issanda loomaaed on kirju.

Ääremärkusena olgu öeldud, et meie sihime suuremates linnades öömajasid hinnaklassis 10-20 dollarit, mis on Eesti mõistes ca 2 tärni hotelli tasemel. Provintside ja maapiirkondade majutuskohad tõmbavad reisi keskmise öömajade taseme kuskile 0 tärni kanti või julgelt alla selle.

Järve äärest suundume lennuki, bussi või taksoga Birma kunagisse pealinna Mandalay-sse. Mandalay-sse mineku põhjuseks on peamiselt soov külastada ümbruskonda jäävaid teisi kunagisi pealinnu: Amarapura, Inwa, Sagaing. Samuti on plaanis külastada Mingun-i, kus asub maailma suurim mõradeta pronksist kell, mis kaalub 90 tonni, on 4 meetrit kõrge ja 5 meetrit lai. Sealsamas alustati ka 1790. aastal maailma suurima stupa Mingun Paya ehitamist, kuid kahjuks jõuti plaanidest teostada vaid kolmandik. Amarapura on tuntud eelkõige maailma pikima tiigipuust jalakäijate silla järgi, mis on üks Birma enim fotografeeritud motiividest. U Bein’s Bridge-i pikkuseks on mõõdetud ligikaudu 1200 meetrit.

Mandalay-st lendame või seilame mööda jõge edasi Bagan-sse, mis on vast Birma kõige populaarsem sihtkoht. Taas on tegemist kunagise pealinnaga, mis on eelkõige tuntud arvukate templite ja kloostrite poolest. 11.-13. sajandil ehitati neid piirkonda üle 10000, millest on tänaseks säilinud üle 2200. Võib-olla külastame ka läheduses asuvat 1518 meetri kõrgust Mt Popa-t, mis on koduks 37 pühale vaimule ehk nat-le.

Peale Bagan-ga tutvumist lendame tagasi Yangon-i, et sealt suunduda väljateenitud puhkusele Chaung Tha randa. Teiste tuntud randade plussiks on visuaalne väljanägemine, aga meie hindame rohkem sisu ja just Chaung Tha Beach pidi olema see rand, kus on kõige rohkem elu. Kui elust isu täis ja soov end millegi kauniga turgutada, siis on võimalik põigata ka lähedal asuvasse maalilisse Ngwe Saung randa. Birma kuulsaima ranna, Ngapali Beach-i, jätame pensionipõlve ootama.

Natuke kahju on, et reisiplaanis ei jätku aega veel ühe imetlemisväärse kunagise pealinna külastamiseks. Kuid ka lennukiga seal käimiseks vajaksime vähemalt viite päeva, sest lisaks lennukile on vaja veel sõita ka paadiga. Esmalt tuleks muidugi ära arvata, millistel päevadel paadid üldse sõidavad… Mrauk U ümbruses on sarnaselt Bagan-le sadu templeid, kuid erinevalt viimasest on seal rohkem seda iidset hõngu ja vähem turiste.

Et kõik ausalt ära rääkida, peame tunnistama, et Yangon-Bangkok tagasilennu pilet on meil veel ostmata. Sellel on lihtne põhjus. Me ei tea, millal otsustame Birmast lahkuda. See võib juhtuda reisi lõpuosas või ka varem. Elu on täis ootamatusi ja maailm täis toredaid kohti.

Keskpäevane ostelung reisiapteegi komplekteerimiseks

Nagu Projektijuht juba mõista andis, tabas meid täna ostlemistuhin. Jalutasime peale einestamist rahulikult mööda uulitsat kontori poole, kui äkki jalad ise apteegi poole vedama hakkasid. Ei jäänudki siis muud üle kui hirmu külvamisest elatuvat ravimitööstust toetada. Saaki saate imetleda juuresolevalt fotolt.

Projektijuhiga apteegis olles tundsin hetkeks nagu oleksin eelkooliealisega mänguasjapoodi sattunud. Ta osundas mõlema käega osavalt manööverdades kõiksugustele võõrapäraste nimedega pakenditele ning kamandas apteegitädi neid letile hunnikusse kuhjama. Tegin paar korda tulutult katset teda katkestada ning mõnda ostu kahtluse alla seada, kuid Projektijuht pareeris kõik kõhklused ammendavate selgitustega ning manas silme ette õudseid pilte sellest, mis kõik võib juhtuda kui meil ühte või teist parajasti käepärast ei ole. Andsin kiiresti alla, kuna oli ilmselge, et Projektijuht on meditsiinilistes küsimustes meie reisi seltskonnast kõige valgustatum.

Nuputamishimulistele on siinkohal ka väike ülesanne välja pakkuda. Loetlege võimalikult paljusid pildil kujutatud medikamente ning nimetage nende otstarbeid. Õiged vastused leiab järgmistest lõikudest.

Pildil on 119 euro eest kõiksugu head ja paremat. Kindlasti tundis tähelepanelik lugeja ära paracetamoli, millega saab leevendada palavust ja valu. Rennie aitab kõrvetuste vastu. Tavaolukorras aitavad kõhuhädade korral söetabletid või Smecta. Kriisiolukorras ei ole kindlamat abimeest kui Loperamid. Külmasprei ja prednisolon on ajutiseks leevenduseks ussihammustuse korral. Malarone vähendab malaariasse haigestumise tõenäosust. Ibukas on koduigatsuse leevendamiseks. Alkoholiga niisutatud padjad on selleks, et desinfitseerida enne suule seadmist limonaadipurke. Theraflu aitab võimaliku külmetuse korral. Toidulisand on seniste tervislike eluviiside jätkamiseks. Zopiclonum aitab meil tagasilennul ennast enne tööle jõudmist korralikult välja magada. Kuna raha jäi üle, siis soetasime ka plaastreid ja kätepesugeeli.

Peale reisiapteegi komplekteerimist teatas meie ekspeditsiooni peaarst Projektijuhi isikus, et alkohol vähendab Malarone’i mõju. Iseenesestmõistetavalt tähendab see, et sel korral ei saa me endale ka lahjemat kesvamärjukest lubada. Seetõttu soetasime ohtralt Rehydroni, mis tavapäraste karastusjookide asemel võimaldab meil dehüdreerumist vältida.

Lisaks peaks pildil olema veel 47 euro eest Malarone’i, kuid ilmselt tuli ka apteegipidajale üllatusena, et keegi võiks sellist hirmkallist ravimit nii suures koguses soetada. Seega tuleb homme taas juba sisse tallatud rada jalge alla võtta ning veelgi meie erakordset kollektsiooni täiendada.

Reisiapteegi koostamisel lähtusime kindlast põhimõttest, mille kohaselt ei lähe vaja ravimeid, mis oled ettenägelikult kaasa võtnud. Seetõttu haarasime apteegist kaasa kõik, mis kahte kilekotti mahtus. Loodetavasti siis seni arvukate eranditega kehtinud põhimõte ei vea meid alt ka sel korral.

Meie väga hästi komplekteeritud reisiapteek on teatud mõttes ka nagu investeering. Juhul kui peaksime Birmas rahahätta jääma, saame avada erapraksise ning hakata kohalikku meditsiini edendama. Seni erinevatest allikatest loetu põhjal ei ole põhjust kahelda, et me kohalikele ametivendadele millegi poolest alla jääksime.

Loodetavasti täitub eelnevas postituses Projektijuhi poolt õhkupaisatud lootus ja reisiapteek jääb meist puutumata nii eneseravitsemise kui ka kommertslikel eesmärkidel. Sel juhul võime naastes korraldada vägeva peo, kus snäkkide pärast muretsema ei pea.

Viis viimast

Reisi alguseni on jäänud veel viis viimast päeva. Ettevalmistused käivad täistuuridel. Toimekad olime tänagi.

Pärast täiendavat kalkuleerimist ja arvelduskonto väljavõtetes sobramist otsustasime reisieelarve reservi osa mõnevõrra suurendada ja lisasime mõlemad oma kukrutesse täiendavad 300 dollarit. Nii igaks juhuks. Reservi peab olema.

Reisiapteek sai väärikat täiendust. Soetasime mitme kilekoti jagu hädatarvilike tablette, emulsioone, plaastreid, pulbreid ja pihusteid. Loodetavasti õnnestub vähemalt see kraam puutumatult koju tagasi tuua.

Mõned asjatoimetused on siiski veel jäänud. Neid lükkame vastutustundetult edasi. Aga ju on ja "mõni päev" jõuab.

Raha

Kuigi eesootavat ekspeditsiooni on võimatu rahasse ümber arvutada, siis ei saa paraku meiegi üle ega ümber kupüüridega sahkerdamisest. Seekordse sihtkoha eripäraks on asjaolu, et tulenevalt rahvusvahelistest sanktsioonidest ei ole välismaalastel Birmas võimalik oma rahavarusid täiendada. Raha ei saa välja võtta ei sularahaautomaatidest ega pankadest, kaardimakseid saab internetiühenduse olemasolul teha krõbeda vahendustasu (12%!) eest vaid üksikutes kõvemates hotellides. Seega tuleb kogu eeldatav eelarve seljakotiga kaasa tassida.

Birma valuutaks on kyat (K), kuid sarnaselt teistele arenevatele riikidele on nad väga maiad ka dollarite järele. Suuremaid arveid ongi kasulikum dollarites tasuda, kuid väiksemateks ostudeks vajame siiski ka kohalikku raha. Kurioosne on, et ametliku kursi kohaselt saab ühe dollari eest 6,5 kohalikku raha, kuid mustal turul 785! Tahaks täitsa näha inimest, kes oma raha ametlikes valuutavahetuspunktides põletab. K6,5 eest ei saa isegi Birmas midagi. Tagasihoidlik lõunagi maksab K785 ehk siis terve dollari.

Loomulikult on Eestist Birma valuuta soetamine võimatu. Seetõttu vahetasime oma viimased säästud kilekotitäie dollarite vastu. Paraku ei täitnud kotti sajadollarilised vaid eelkõige väiksemad kupüürid, millega kehva elujärjega riikides mugav maksta on. Siiski saime endale lubada ka mõned suurema väärtusega rahatähed, mis tagavad Birmas parema vahetuskursi. Aasiale iseloomulikult on suuremas hinnas ideaalses seisukorras sajadollarilised. Plekid, kortsud ja muu taoline kahandab vahetuskurssi, halvemal juhul võib tehing üldse katki jääda.

Birmasse reisides tuleb raha vahetamisel silmas pidada, et 100-dollariliste seerianumber ei hakkaks CB-ga ning 50-dollarilistel AB-ga. Põhjus on küllaltki põnev. Nimelt olevat kunagi valerahategijatelt konfiskeeritud trükiplaadid, millel seerianumbrid algasid nimetatud tähekombinatsioonidega… Iseenesestmõistetav eeldus on, et kõik sellise seerianumbriga rahatähed on võltsitud.

Eelnevalt nimetatud põhjustel on seekordse reisi puhul suureks väljakutseks eelarve koostamine. Valearvestusel võivad olla kurvad tagajärjed. Liiga palju raha kaasa võttes on riskiks rahavahetusega kaasnevad kulud, vargus, kaotamine ja eelkõige kiusatus kogu kaasavõetud summa ära kulutada. Liiga väikse eelarve korral võib juhtuda, et jääme Birmasse nõusid pesema. Loomulikult oleme ka varasematele reisidele raha kaasa vahetanud, kuid senised kogemused ei ole kuigi julgustavad. Üldjuhul oleme juba teisel reisinädalal rahaautomaatide juurde rajad sisse tallanud.

Õnneks on meil varasematel reisidel kulutatud summadest ligikaudne ülevaade olemas. Lähtuvalt viimase reisi kuludest otsustasime kaasa vahetada 1400 dollarit reisumehe kohta kursiga $1,316 ühe euro eest. Eelarvest suurima osa moodustavad siselennud ja lend Yangonist tagasi Bangkokki (kokku ca 450 dollarit), ülejäänu (ca 40 dollarit päevas) eest peaksime saama igapäevaselt juua, vajadusel süüa, seigelda, soovi korral bussi ja taksoga sõita ning öömaja. Samuti oleme arvestanud reserviga ning lisaks võtame ettenägematuteks juhtudeks kaasa mõnesajad eurod.

Kuna teel Birmasse ja tagasi külastame vähemalt kaks korda Taid, siis vahetasime kaasa ka 1400 Tai baati (1 EUR = 38 THB), millest 900 kulub vajadusel teisele Tai viisale ning ülejäänu eest saame lennujaamas lubada endale head teed.

Kindlasti on juba nii mõnigi terasem lugeja hakanud innukalt kalkuleerima rehkendamaks kokku kogu reisi eelarvet. Eelnevalt rääkisin ikkagi vaid kaasavõetavast rahast. Tänaseks on mitmed olulised kulutused või ehk koguni investeeringud juba ka tehtud. Kaugete sihtkohtade külastamisel on üldjuhul suurimaks kuluks lennupiletid sinna ja tagasi. Maksime Tallinn-Bangkok-Tallinn lennupiletite eest 750 eurot ning Bangkok-Yangon lennupileti eest 68 eurot. Oleme hankinud Birma ja Tai viisad ja tasunud nende eest koos postikuludega kokku 70 eurot. Vaktsineerimisse investeerisime ca 45 eurot, lisaks peaks täiendama veel hädavajalike ravimite kollektsiooni. Korralik reisikindlustus läheb ca 55 eurot. Rohkem midagi hädavajalikku nagu ei olegi, kuna eelmistest kordadest on olulisemad asjad olemas ja ega seal ju tegelikult midagi erilist vaja ei lähegi. Kel esimest korda minek, on märkimisväärseks investeeringuks veel ka usaldusväärse seljakoti soetamine.

Kui nüüd üritada eelnevalt nimetatud summad kokku lüüa, siis tuleb eeloleva reisi eelarveks kuni 2100 eurot. Samas rõhutan veelkord, et selle summa sisse oleme arvestanud ka puhvri, mis eeldatavasti lubab meil ootamatuste korral plaanitult naasta. Varasematel kordadel kujunes Vietnami reisi eelarveks ca 1600 eurot ja Laose puhul ca 1800 eurot. Vahed tulenevad eelkõige lennupiletite maksumusest. Loodetavasti aga saame kuu pärast raporteerida, et suurem osa kaasa võetud rahast jäi kasutamata.

Ai kurja!

Mul on hea meel teatada, et reisumeeste reisivarustus on saanud väärika täienduse. Kuna iga reisi oluliseks osaks on olunud ka Eesti kultuuri, täpsemalt Eesti muusika, tutvustamine, siis hankisime imemasina (pildil), mis meie mp3-pleieritesse ja telefonidesse salvestatud head Eesti muusikat kvaliteetselt, kompaktselt ja valjusti Birma kodanike kõrvadesse hakkab toimetama. Esimesed inimkatsed on kodukamaral tehtud ja tulemused on muljetavaldavad.

Seda, kuidas imemasin täpselt töötab, saad uurida siit.